Kuidas rakettahju kasutada
Kuidas rakettahju süüdata
Tule süütamiseks rakettahjus võid süütepuuna kasutada selliseid materjale nagu pähklikoored, kuusekäbid ja veidi paberit. Nagu pildil näidatud (kui see on olemas), asetatakse halud põlemiskambri alumisse avasse. Halud peaksid olema piisavalt jämedad, et hästi põleda, kuid mitte nii jämedad, et need takistaksid täielikult sissepääsu horisontaalkambrisse.
Alusta süütepuude – pähklikoorte ja kuusekäbide – asetamisest põlemiskambri põhja, süüta need ja pane peale veidi jämedamat puitu. Seejärel kata ava kaanega osaliselt, jättes umbes kolmandiku lahti. See osaline katmine on eriti oluline, kui ahjul on nõrk tõmme. Paljude rakettahjude puhul on ideaalne katta puidu etteandetorul kolmandik kuni pool avast.
Pea meeles, et kaant ei pea alati kasutama; ahju võib lihtsalt puudega täita. Puidu lisamisel on siiski soovitatav kasutada kaant ava osaliseks katmiseks. See piirab avatud pinda, mis suurendab sissetuleva õhu kiirust ja suitsugaaside voolu. Kiirem õhuvool parandab põlemist ja aitab tulel tõhusamalt põleda. See takistab ka tule ronimist üles mööda puidu etteandetoru.
Pea meeles, et erinevalt traditsioonilistest ahjudest see lahendus ei vähenda sissetuleva õhu kogust – see lihtsalt suurendab selle kiirust, mis aitab tuld tõhusamalt süüdata. Kui aga katad ava liiga palju, võib ahi jääda õhupuudusse. Märkad seda kohe summutatud või nõrga põlemishääle järgi – see tähendab, et ahi “upub” ja vajab rohkem õhuvoolu.
Põlemise intensiivsust reguleeritakse küttepuude suuruse muutmisega. Näiteks kui soovid tugevat kuuma tuld, kasuta peenemat puitu. Kui soovid aeglasemalt põlevat tuld, pane ahju lihtsalt jämedamat puitu.
Ökobriketid sobivad rakettahju kütuseks.
Rakett?
Märkad, et kui ahi on hästi süüdatud ja on mõnda aega põlenud, läheb see rakettrežiimi.
Sel hetkel on sinu ahi ja korsten piisavalt kuumad ning kuuled ahjust möirgavat heli.
Ära muretse, see tähendab, et järelpõlemise etapp, kus kogu suits ära põleb, on täies hoos.
Nüüd põleb sinu ahi kõige tõhusamalt
Kondensaat
Väga ebameeldiv nähtus on veeauru kondenseerumine torude sisepinnale. See on pruun määrdunud vedelik, mis haiseb . Kondensaat tekib siis, kui põletame märga või väga niisket materjali külma korstna korral. Põhimõtteliselt on niiske materjali põletamine võimalik, kuid ahi tuleb süüdata ja eelnevalt kuivade puudega üles kütta ning torud hästi soojaks kuumutada, et kondenseerumist vältida. Kondensaat kogu ahju töö jooksul viitab sellele, et puit on märg, korstna tõmme on ebapiisav või korstnasüsteem on liiga pikk / keeruline.
Puhastamine ja hooldus
Gamerast soovitatakse tuhk eemaldada iga päev. Parim vahend selleks on puulusikas. Pärast ahju süütamist koguneb korraks rohkem tuhka. Pidevalt põletades tavakasutuses jääb tuhka väga vähe ja seda võib puhastada iga paari päeva tagant.
Ahju põhja – metallkorpuse sisse – koguneb aja jooksul peenikest tuhka. Parem on see eemaldada vähemalt kord aastas (kütteperioodi lõpus). See tehakse torude ühendusava kaudu. Osa sellest tolmust satub torudesse ja ladestub. Needki tuleks puhastada vähemalt kord aastas.
Ahju ei soovitata ülekoormata. Kui see juhtub (pealisplaat hõõgub punaselt), lõpeta kütte lisamine ja ava kaas rohkema õhu jaoks. Ülekuumenemine võib põhjustada pealisplaadi deformatsioone. Deformatsioon ei ole ohtlik, kuid on ebamugav, kui tahad peal pannil toitu valmistada. Optimaalse töö korral ei tohi pealisplaadi pinna temperatuur ületada 450 kraadi Celsiuse järgi. Ahju on lihtne üle kuumutada, kui laadida kõrge kütteväärtusega kütust – kuiva puitu, kivisöebriketti – sügavale kambri horisontaalsesse ossa. Seda laadimisviisi (horisontaalkamber) kasutatakse vaid süütamiseks vähendatud tõmbe korral ilmastikuolude muutumise tõttu.